EU inflatsioon: 2,3% (okt 2024) ja 2,5% (nov 2024)
Eesti inflatsioon: 4,5% (okt 2024) ja 3,8% (nov 2024) 
Leedu inflatsioon: 0,1% (okt 2024) ja 1,1% (nov 2024)

Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) on riigis teatud perioodi jooksul kaupade ja teenuste tootmisega loodud lisandväärtuse standardmõõt. Sellisena mõõdab see ka sellest tootmisest teenitud tulu või lõppkaupadele ja teenustele kulutatud kogusummat (miinus import).

EU töötus: 5,9% (okt 2024)
Eesti töötus: 8,1% (okt 2024)
Tsehhi töötus: 2,6% (okt 2024)
Leedu töötus: 6,9% (okt 2024)

EU SKP kasv: 1,2%
Eesti SKP kasv: -0,88% (viimsel kohal)
Malta SKP kasv: 5% (esimesel kohal)
Venemaa SKP kasv: 3,63%
Valgevene SKP kasv: 3,58%
Ukraina SKP kasv: 3% 
Leedu SKP kasv: 2,43% 

Dets. 2024 miinimum brutopalk* kuus
Eesti: 820 eur 
Leedu: 924 eur
USA: 1173,91 eur
Hispaania: 1323 eur
Saksa: 2054 eur
UK: 2230,90 eur

*Eesti tööjõumaksud on Euroopa ühed suuremad ehk netopalk on veelgi väiksem

Dets. 2022 mediaan brutopalk* eur/tunnis 
Leedu: 8,82
Eesti: 9,38
Hispaania: 11,02
Soome: 19,33
Saksa: 19,39
Taani: 29,83
Sveitsi: 37,64

*Eesti tööjõumaksud on Euroopa ühed suuremad ehk netopalk on veelgi väiksem

Alljärgnev info on mõeldud mõtteaineks ja oma järelduste tegemiseks.

Eesti 2024 brutokuupalk keskmine*/ mediaan** (töötajate arv): Avalik + erasektor kokku 1.981 eur/1.628 eur (597 480)

Riik 2.638 eur/ 2.310 eur (62 456) + mitme kuu palga ulatuses preemiaid, soodustusi, ametiauto, välislähetused, "koolitused" spades ja välismaal, igatsusetasu, mis on 16% palgast, jms hüvesid, mis on mitukorda suuremad kui palgatulu.

Välismaa eraõiguslik isik 2.373 eur/ 1.870 eur (120 737)

Kohalik omavalitsus 1.847 eur/ 1.716 eur (77 563)

Eesti eraõiguslik isik 1.736 eur/ 1.398 eur (336 725)

NB! Riigiametnik teenib 34,2% suuremat keskmist ja 39,5% suuremat mediaanpalka kui erasektoris töötav inimene. Samas riigiametnike palgad maksab kinni maksumaksja. Tõeline maksumaksja on eraettevõtja, sest ainukesena eraettevõte loob lisandväärtuse. Kõigi teiste maksumaksjate maksud maksab kinni kaudselt eraettevõtja. Kui ametnik maksab makse, siis näeb tema maksuarvestus välja selliselt - ametnik saab maksumaksjalt palgaks keskmiselt 2.638 eurot ja siis maksab maksudeks % maksumaksjalt saadud raha tagasi samasse kohat, kust ta selle sai.

Suheteline vaesus***: 20,2% (ca 300.000 inimest ning kõik need inimesed on erasektorist. Avalikus sektoris vaeseid ei ole.)

*Keskminepalk. Näide: 1 inimene teenib 1 miljon eurot ja 9 inimest teenivad 100 eur, seega keskmine on (1milj+900)/10 = 100.090 eur. Kas neil 9 inimesel ikka on 100.090 eurot kontol või nad siiski nälgivad?
** Mediaanpalk on tõeline "keskmine", sest see näitab, et 50% inimesi saab suuremat ja 50% saab väiksemat palka. Mediaanpalk on realistlikum pilt palgajaotusest.
*** Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, mis on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Keskmine mediaanpalk 2024

Sularaha EU-s:
2019 - 79% tehingutest tehti sularahas
2024 - 52% tehingutest tehti sularahas
* 5 aastaga on ringlusest eemaldatud 34,2% sularaha

2024 sularaha tehingute arv/ maht:
Malta - 67% / 54%
Itaalia - 61% / 49%
Leedu - 54% / 69% 
Saksamaa - 53% / 30%
Eesti - 39% / 39% (võrreldes 2019 a EU keskmisega on Eestis 50,6% vähem sularaha)
Soome - 27% / 28%
Holland - 22% / 27%

2024. aastal asus Eestisse elama 18.634 inimest ja siit lahkus 17.260 inimest, millest eestlasi tuli tagasi 5.218 (28,0%) ja lahkus 6.472 (37,5%). Enamik Eestisse tagasi tulnuid eestlasi oli 60+ vanuses. Kõrval oleval graafikul on väljatoodud 2024 a sisserändajate osakaal kodakontsuse järgi.

2024. aastal sündis 9.646 ja suri 15.596 inimest.

Seega, 2024 aastal vähenes Eesti rahvaarv 4.576 inimese võrra (18634 - 17.260 + 9646 - 15.596 = -4.576), veelgi rohkem vähenes eestlaste osakaal Eestis ning veelgi rohkem vähenes noorte eestlaste osakaal Eestis.